Gerli

Muuusika

2011-11-28T16:14:00.000-08:00

Viimase aja lemmar:

http://www.youtube.com/watch?v=OmLNs6zQIHo&feature=feedf

2011-11-20T07:35:00.000-08:00

Aaah, eksole tore kui 3tüüpi otsustavad study roomis tundide kaupa muliseda? Eriti kui mul on homme eksam ja ma üritan ÕPPIDA (study room vist selle jaoks on mõeldud?!)!

Bayram...

2011-11-13T03:56:00.000-08:00

2-nädalane puhkus on nüüd lõppenud. Ehkki ette oli nähtud 1nädal bayrami, siis minul oli kaks. Põhjuseks siis minu hooletus, mille tulemusena Rainer ja Laura jõudsid Türki nädal enne mu vaheaja algust :D

Puhkus algas pöörase Halloweeni peoga, mis venis varajaste hommikutundideni. Ehkki laupäeval oleksin juba kell 10 Istanbuli poole sõitma, ärkasin mina 9.58 Lea kõne peale ning avastasin, et ma 2minutiga kohe kindlasti tunni kaugusel olevasse bussijaama oma ühikavoodist ei jõua. Seega läks minu varakult ette ostetud bussipilet raisku. Mahmodi abiga sain aga uue pileti ning 11.30 õnnestus mul siiski Istanbuli poole startida.

Samal ööl pidid Istanbuli jõudma ka Laura ja Rainer, aga kuna Tallinnas ei olnud lennukikütust, jõudsid nad kohale päev hiljem. Seniks avastasime Istanbuli bazaare ja tänavaid Leaga. Pühapäeva õhtuks jõudsid aga ka team-Estonia kaks esimest liiget kohale. Jõudsime kahe ja poole päevaga Istanbuli üsna korralikult läbi kammida - Blue Mosque, Hagia Sophia, Topkapi palee, Basilica Cistern, bazaarid, kalarestoranid, Türgi veinid ja kõik muu hea ja tore. Minu isiklikuks lemmikuks oli aga kogemata-meelega äraeksimine ning Istanbuli mitteturistikate osade ja tänavate avastamine - kauplesime kohalike tänavakaupmeestega, sõime värskeid puuvilju ja proovisime tänavakohvikus kohalikku õlut. Selle aja jooksul õnnestus meil näha vaid ühte (ilmselt ka kogemata-meelega äraeksinud) turistikampa. Viimasel õhtul sõitsime praamiga Aasia poolele, et kell pool kaks öösel sealt bussile minna ja Ankara poole sõita. Öine Istanbul turistidevabal Aasia poolel oli pisut hirmutav ent ka samal määral lummav. Öised kellamüüad ja kebabiküpsetajad erinesid olulisel määral päevastest tegelastest Euroopa poolel. Aeg möödus aga üsna ruttu ja õige pea olime teel juba Ankarasse.

Ankarasse jõudsime juba hommikul kell 6. Leidsime bussijaamast takso ning sõitsime Firati juurde. Mõned tunnid und, hommikusöök kohalikus saiakesekohvikus ning suund Bilkenti poole, kus koos Raineri ja Lauraga üht minu loengutest külastasime. Pärast loengut tegime kiire tuuri campuses ning sõitsime tagasi Ankarasse sealset linnaelu avastama. Õhtul liitusid meiega ka Mahmod, Will ja Antonia, kellega Mahmodi juhtimisel avastasime ühe imelisema restorani, kus kunagi käinud olen. Tegu oli Usbeki restoraniga, mis asus mäe otsas, kust avanes vaade muinasjutulisele lossile ning hingematvatele koskedele. Restoran ise oli oma olemuselt nagu mošee, kus jalatsid jäeti ukselävele ning toolide asemel istuti põrandal. Pärast restorani mekkisime kesklinnas ka klaasikese õlut ning suundusime tagasi koju.

Teisel päeval läksime pärast hommikust loengut ning sööki Atatürgi suurejoonelisse mausoleumi. Seal õnnestus meil saada ka tasuta giid ning näha pilte mausoleumi külastanud Eesti poliitikutest ja presidentidest. Pärast mausoleumi võtsime ette pika jalutuskäigu mausoleumist kesklinna ning seejärel läksime koju puhkama ning filmi vaatama. Samal õhtul jõudis Ankarasse ka Mikk. Temalgi oli lennukite ja bussidega väikseid tehnilisi viperusi, mistõttu jõudis temagi kohale mitu tundi hiljem. Kui olime Miku asjad Firati juurde ära viinud, läksime minu Ankara lemmikusse kalarestorani ning hiljem taas väiksele õllele. Õhtu lõpetasime aga üsna varakult Firati juures, kuna järgmisel hommikul sõitsime juba Pamukkale suunas.

Reede algaski siis 7-tunnise bussisõiduga, paaritunnise ootamisega Denizli bussijaamas ning lõpuks õhtul Pamukkalesse jõudmisega. Esimesel õhtul jalutasime pisikeses Pamukkales, proovisime kohalikku Kebabi, mekkisime kohalikku veini ning nautisime mullivanni, külma välibasseini ja head seltskonda. Terve järgmise päeva veetsime Pamukkale travertiine ja varemeid avastades, päikselist ilma nautides ning taaskord kebabi süües. Käisime külas ka doktor fishil, kes meie jalgu sõid ning naha pehmeks tegid :D

Laupäeva hilisõhtul võtsime aga ette teekonna meie kõige soojemasse ja mõnusamasse sihtkohta Antalyasse. Taaskord jõudsime sihtkohta oodatust varem. Olime Ankaras juba hommikul kell 5. Õnneks või kahjuks ei teadnud me väga täpselt, kus meie hotell asub, mistõttu avanes meil hotelli otsides võimalus avastada varahommikust Antalyat ning näha päiksetõusu Vahemere stiilis. U kella seitsmeks õnnestus meil lõpuks siiski ka hotell leida ning õnneks võimaldati meil teha ka väga varajane check-in.

Meie hotell Antalyas oli hämmastav - tänu Raineri osavale hotelliotsimisele ööbisime meie 4-kesi 4tärni hotelli sviitides. Rõduga toast avanes hämmastav vaade linnale ning vanalinn oli vaid mõne minutilise jalutuskäigu kaugusel. PArimaks osaks olid aga hommiku- ja õhtusöögid - mitukümmend erinevat salatit, kümneid puuvilju ja puuviljasalateid, kümneid juuste, värsked soojad saiad ja pirukad, erinevad liharoad, maiustused jne, jne, jne. Ilmselt parimad söögid, mida kunagi saanud või isegi näinud olen :) Eriti mõnus pärast seda tohutut kebabi- ja saiasöömist, mida me siin teinud oleme. Kõige tipuks oli Antalyas 24kraadi sooja. Rand, sõit jahiga Vahemerel, õhtune vee-etendus, saun ja taaskord suurepärane seltskond. Mida enamat oskad tahta?

Kahjuks oli meil Antalyas vaid kolm päeva ning õige pea tuli aeg otsi kokku tõmbama hakata. Teisipäeval sõitsimegi meie Mikuga Ankarasse ning Rainer ja Laura Istanbuli (et sealt tagasi Eestisse sõita). Kuna jõudsime Ankarasse (jälle) oodatust varem tekkis meil probleem sellega, kust endale keskööl ööbimiskoht leida (ühikas meil nimelt poisid tüdrukute koridori sisse ei saa ja vastupidi). Lea abiga saime aga ühe kohaliku tuttava juurde öömajale. Järgmisel päeval otsisime endale hotelli. See hotell oli aga päris ebameeldiv kontrast Antalya omale -meie toal ei olnud akent ning vannitoa põrandal olid surnud prussakad. Prr... Prussakate peale kaevates anti meile uus tuba, mis eelmisest kuigipalju ei erinenud, aga kus meil vähemalt prussakaid märgata ei õnnestunud.

Esimese Ankara-päeva chillisime lihtsalt enda hotelli ümbruses, teisel päeval aga käisime ka Mikuga Atatürgi mausoleumis, mis Atatürgi mälestuspäeva tõttu oli kohutavalt ülerahvastatud. Pärast väikest kultuurivahepala läksime Kentparki lõunale ja vahvlile, pärast mida võtsime suuna taas Bilkentisse. Bilkentis tutvustasim Mikule meie põhikohta Sofat, kus ka seegi õhtu Kareni, Kaja, Damiani, Mahmodi ja Leaga õhtust sõime, teed jõime ja jutustasime. Mikk sai Damianiga saksa keelt praktiseerida ning meie keskmist Bilkenti õhtut näha. Kahjuks oli neljapäev aga Miku viimane õhtu Türgis ning õigepea suundusimegi juba lennujaama poole.

Nüüd olen tagasi ühikatoas ning viimase kahe nädala tõttu on mind haaranud teatav nostalgia ja võib vist isegi öelda, et koduigatsus.

Lisaks pahandab mu pangaarve minuga, et viimasel kahel nädalal nii palju priiskasin, niiet paar riisinädalat ja Ankaras püsimist teeksid mu rahakotile (ja koolitöödele) ilmselt head:)

Pildigalerii lisan ilmselt mõne aja pärast :)

2011-10-28T10:34:00.000-07:00

Esimese türgi essee hinne 10punkti 10-st. Ja mina arvasin, et kukun läbi. Viimasel hetkel õppimini tasub end endiselt ära :D

Täna Halloweeni peole - mina, Iva, Megha, Merlin ja Laura oleme Spice Girls´id - GIRL POWER!

Homme hommikul Istanbuli poole teele, mmm....

2011-10-25T09:30:00.000-07:00

Eelmise nädalavahetuse märksõnaks oli Istanbul. Reede õhtul istusime rongi ning alustasime sõitu Istanbuli suunas. 23.30 - 8.30. Mm. Õnneks avanesid istmed voodikohtadeks ning pärast mõnda meeleolukat tundi õnnestus meil ka magada. Kuna rong peatus Aasia poolel (ning mei sihtpunktiks oli Euroopa pool), alustasime oma hommikut väikse praamisõiduga - vaade Bosphoruse lahele ning tassike teed - mis võiks olla veel mõnusam hommikuäratus? :)

Kuna mina, Eva ja Monika olime otsustanud liituda Megha kunstiajaloo klassi ekskursiooniga kiirustasime, et oma kotid hostelisse visata, kiirelt hambad pesta ning ülejäänud grupiga ühineda. Kuna olime juba niigi hilinenud, ei jäänud meil isegi hommikusöögiks aega. Aga mis seal ikka Istanbuli ilu ootas meie tähelepanu...

Veetsime mošeedes ja muuseumides üle 8tunni (esimesed 5tundi vahelduva eduga hommikusöögist unistades, hiljem aga väheke rahulikumalt tuuri nautides). Kella 7ajal maandusime väsinult taas hostelisse, kus ühendasime väed ülejäänud Istanbuli-sõpradega. Puhkasime tunnikese ning läksime taas linna avastama. Esimeseks eesmärgiks oli õhtusöök. Mitte ülearu kaugel meie hostelist jäi meile silma üks pisike hubane restoran. Kelner kutsus meid kööki, kus lasi meil toite maitsta ning selle põhjal tellida. Neil oli hapukapsast! Seega läksin hapukapsa ja kartulipudru teed. See oli muesimene kord Türgis sellist kodust toitu süüa. Ja magustoiduks pakuti kompotti! Njämma. Võib öelda, et söök oli üleüldiselt tähtsaks märksõnaks kuna pärast õhtusööki jätkasime oma õhtut Mado kohviku katuseterassil (järgmist) magustoitu nautimas. Mulle kuulusid need jäätise, puuviljade ja šokolaadi alla mattunud vahvlid...

Olles oma söömaorgiaga lõpetanud suundusime baarijahile. Leidsime ühe mõnusa baari, mis pakkus meile õhtuks diili õlu+tequila 5 liirat (täpsustuseks siis ütlen, et tavaliselt maksab ainuüksi õlu u 7). Seega ei olnud küsimustki, millest saab meie järgmine peatuspaik. Seal veetsime oma meeleoluka õhtu esimesed 4-5 tundi, mängides u 15 erasmuslasega teada-tuntud "Never have I ever" mängu ning lihtsalt üksteise seltskonda nautides. Pärast baari suundusime öökluppi, et teha mõned (või natuke rohkem kui mõned) kiiremad tantsud pärast mida suundusime tagasi hostelisse. Hostelis tutvusime kamba hollandlaste, türklaste ja serblastega, kellega oma õhtu lõbusalt ka lõpetasime.

Järgmisel hommikul ärkasime alles 11 ajal, misjärel suundusime ühisele hommikusöögile. Otsustasime kamba toiduarmastajatega minna nautima tõelist Türgi hommikusööki, mis sisaldas palju-palju värsket saia (mida sai kasta koorese kreemi ja mee sisse, mm), kurke-tomateid-salatit, erinevaid juuste ja sinke, praemuna, oliive ja muud head-paremat ja nagu Türgis kombeks, siis muidugi teed...

Pärast hommikusööki otsustasime minna Istanbuli Aasia poolele. Teel sinna märkasime politseid...

...ja hulgaliselt lärmakaid protestiaid...

...Kuuldavasti oli tegu mingi natsionalistliku partei liikmetega, kes otsustasid tänavatel esialgu oma arvamusi väljendada, hiljem aga ka pisut märatseda ja ning aknaid lõhkuda (omamoodi Türgi päevane Pronksöö).

Me ei lasknud end sellest aga liigselt segada ning suundusime sadamasse. Aasia poolel veetsime enamiku päevast lihtsalt kohvikutes-baarides istudes ning tänavatel ringi jalutades ning Türgit endasse ammutades...

Keskööl suundusime taas rongi ja esmaspäeva hommikul jõudsime parajal ajal Ankarasse, et õigeks ajaks Bilkentisse jõuda ning hommikustesse loengutesse suunduda.

Koolist rääkides, kisub koolielu ka pingelisemaks. Kirjutasin ka oma esimese siinse kontrolltöö, milleks oli 2-tunnine klassiessee. Homme saan teada ka punktid (aga kardan, et see ei ole midagi liiga rõõmustavat). Lugemist on tohutupalju ning mõne nädala pärast tuleb teha ka esimesed vaheeksamid. Koolist rääkimine ei ole aga liigselt põnev.

Täna käisime Ankaras shopingtuuril - täiendasin oma riidekappi natuke hea-paremaga ning minu ka muidu väga hea olemine muutus veel paremaks:D Shopingtuuri lõpetasime aga taas vahvlitega (mis olid mattunud maasikate, banaanide, kiivi, jäätise, pähklite, shokolaadi ja muu alla, njämm).

Homseks on meil kutsed Hiltoni hotelli mingile viisakamale peole ning ülehomme on Halloween... Minu, Merlini, Megha, Iva ja Laura selle aasta märksõnaks on SPICE GIRLS! :D

Pärast Halloweeni suundun aga taas Istanbuli, kuhu laupäeva hilisööl jõuavad ka vents ja Laura:) Kuna meil algab siin ka koolivaheaeg, siis märksõnaks saab taas olema reisimine. Marsuudiks saab olema Ankara - Istanbul - Ankara (kuhu neljapäeva õhtuks jõuab ka Mikk) - Pamukkale - Antalya - Ankara. Eesootavad nädalad tõotavad tulla sündmusterohked:)

Mõned pildid ka Ephesose tripist :)

2011-10-13T07:33:00.000-07:00

2011-10-10T12:22:00.000-07:00

Eelmisel nädalavahetusel võtsime taas ette teekonna Vahemere äärde – seekord siis vaimustavasse Ephesesse. Jalutada tuhandeid aastaid vanas Antiik-Kreeka linnas on kogemus omaette. Veetsime Ephesose varemetes tunde ja tunde ning ei väsinud sellest vaatepildist ikka. Muidugi ei jäänud seegikord olemata rannapuhkus ja 10-tunnine bussisõit.Tagasi jõudsime kell 6 hommikul ja loengud hakkasid kell 8.40, niiet jei. Samas Ephesos oli seda kindlasti väärt:)

Loengud on endiselt nauditavad ja lugemistest ja kodutöödest viilimine muutub üha raskemaks (mis tähendab, et me pühendame lõpuks osa aega ka õppimisele:D)

Sel nädalavahetusel plaanisime minna Istanbuli Saksa-Türgi mängu vaatama ning teiste Türgis õppivate erasmuslastega tutvuma, aga viimasel hetkel otsustasime oma seltskonnaga siiski siia jääda ning järjekordse pika bussisõidu asemel lihtsalt siinsamas üksteise seltskonda nautida.

Veetsimegi terve laupäeva lihtsalt Ankaras (ülikool on kesklinnast u tunni aja bussisõidu kaugusel, seega väike tripp tuli ikka ette võtta). Alustuseks käisime mu siiani lemmikkalarestoranis, kus valmistatakse värskeid kalaroogi otse Su silme all avatud köögis. Pärast mõnusat lõunasööki läksime Starbucksi kohvile - türgi kohvikutest/restoranidest saab üldiselt ainult türgi kohvi või nescafed). Kuna siinne kohvikultuur mind ülearu õnnelikuks teinud ei ole, olin seitsmendas taevas kui nägin, et Starbucks müüb presskanne ja PÄRIS kohvi. Pärast kohvipausi läksime GoCartidega sõitma. Tõestasin taas, et ma ei ole rallitamises just kuigi osav – 3-kordne avarii tõestas seda ka teistele :D Pärast GoCarti läksime tagasi kesklinna (jalutuskäik, buss, metroo, buss ja taas jalutuskäik – elagu linnad, kus elab 4-5 miljonit inimest ning meenutavad territooriumilt tervet meie riiki) õhtusöögile, pärast mida katsetasime ära ka Türgi kino. Film ei olnudki türgi keelde ümber tehtud, hurraa! Üllataval kombel on Türgi kinos aga reklaamipausid-vaheajad – et saaks ikka veel süüa-juua osta ning vahepeal ära unustada, mis filmis toimus. Film lõppes alles pärast keskööd, mistõttu bussile me enam ei jõudnud ning tuli võtta takso. Taksojuhid leidsid aga, et oleks lõbus võidu koju sõita - mis olgem ausad, oli tõesti lõbus. Türgi liikluskultuuris ei peeta seda nimelt ülearu imelikuks kui Sa 50 alas 90-ga sõidad. Tagasi campusesse jõudes istusime oma põhikohvikusse väiksele teele (see on omamoodi traditsioon, et enne tassikest teed ei lähe keegi koju) ning lõpuks lõpetasime oma päeva öösel kell 3 Rehani, Bauri ja Damianiga ülikooli IR-hoone ees kitarri mängides ja lauldes. Kell 3 on ka juba peaaegu, et sümboolne kellaaeg, sest eelmine õhtu istusime Damianiga kella kolmeni oma teekohvikus jutustades.

Pühapäeval läksime aga toidushopingule – tegu oli minu seni suurima toiduostlemisega Türgis. Läksin koju kuue suure kilekottitäie varustusega. Selle eesmärgiks oli pideva kohvikutes-restoranides söömise lõpetamine. Ülejäänud päeva veetsin aga taas teed juues ning aeg-ajalt oma Lähis-Ida lugemismaterjalide läbitöötamisega.

Täna oli meil seni põnevaim Contemporary Middle-East loeng. Loengud kestavad siin üldjoontes 2tundi ning pärast u 20 minutit algas iseeneslikult suur arutelu/debatt teemal Lähis-Ida, Lääs ja rahvusvaheline õigus ning need arutelud kestsid u poolteist tundi. Kogu asja juures oli põnev see, et õppejõud ei alustanud ega suunanud aruteluprotsessi oluliselt ning kõigil oli midagi öelda ning arutelu oli tõepoolest ka sisukas. Lisaks asjaolule, et hommikune tund kohe kaasahaarav oli, sain täna ärgata KORRALIKU kohviga, mis pani mu päevale kohe hea alguse:) Hea lõpu pani päevale aga kodust tulnud pakk, mis muidugi sisaldas ka vana hea Kalevi šokolaade ja tegi tuju heaks:) Aitäh, emme:)

Vähem kui kuu aja pärast tulevad ka venna, Laura ja Mikk külla. Türgi ringreis ja omad inimesed, jeia :)

Väike pildigalerii Kas´i tripist

2011-10-04T03:01:00.000-07:00

16. septembril otsustasime oma rõõmsa seltskonnaga minna Vahemere äärde puhkama. Siin on väike illustreeriv kokkuvõtte meie reisist:)

Kuna reisi sihtkohaks oli Kas, mis asub Ankarast enam kui 10h bussisõidu kaugusel, oli üheks tähtsaks märksõnaks kindlasti BUSS. Hea seltskonnaga möödub 10h aga hämmastavalt kiirestiu ja valutult :)

Firat, Damian ja Jan-Fedde - "We are not retarded, just special"

Väike limps saksa jalga...

...Ja väike lonks Türgi õlut...10h...ja olemegi kohal!

Vaade minu, Merlini ja Elisa hotellitoa(maja) rõdult :)

Kiire dušš ja hommikusöök ning bikiinid selga ja ujuma!

Vette aga ei saa ju ometi muudmoodi minna kui hüpates...

Kui bussiväsimus maha leotatud sai, otsustasime pisut ka kultuuri kaeda...

Kui muidu öeldakse ikka, et vaadake silmadega, siis Türgis öeldakse, et minge ja turnige varemete otsas...

...Teisel päeval jätkasime avastamisega ning leidsime põnevad kaljud... Kaljude vahel oli ka muda ning kuhu mujale seda ikka panna kui mitte enda peale :D

Muidugi ei jäänud tegemata ka turistikad... Väiksemad...

...ja suuremad.

Pärast kaljusid leidsime ka paadi...

...kuhu me loomulikult sisse läksime..

...Kuna ruumi oli palju ja ilm oli soe, eemaldasime liigsed rõivakihid ja asusime päikest nautima

...Päikest ja merd...

...Kas, mmm...

2011-09-29T09:45:00.000-07:00

Eilne Bypass oli super nagu ikka...Tequila, tants, nali...Paljude jaoks aga ka hommikune mälumäng ja piinlikkushetked - siinkohal pean tänama oma Ida-Euroopa päritolu ja üsna head pead :D

Tundub aga, et väsimus on vallutanud Bilkenti - kõik magavad, loevad ja puhkavad. Samas kuivõrd meid homme 9h bussireis taas ees ootab, siis ongi ehk hea nii.

Püüdsin ka loengute jaoks vajalikke raamatuid endale osta, aga millegipärast ei ole neid saada. Jääb vaid loota, et Bilkenti raamatupood plaanib oma varustust täiendada:)

2011-09-28T07:22:00.000-07:00

Tänane päev algas väikese äpardusega. Nimelt algas mu esimene loeng 8.40. Äratuskell pidi helisema 7.30. Lükkasin selle 15 minutit edasi, aga ärkasin hoopis 2 tunni pärast. Seega juba esimesel nädalal sain ühes aines popipäeva kirja :D

Diplomaatia ajalukku jõudsin aga ilusasti kohale. Õppejõuks suurepärane Norman Stone, kes on olnud õppejõud nii Cambridge´i kui ka Oxfordi ülikoolis ning kelle artikleid ja raamatuid ma Tartu Ülikoolis muidu lugenud olen. Lisaks oli ta Margaret Thatcheri nõunik - usun, et Temalt on, mida õppida.

Pärast loengut nautisime Philippose, Megha, Eva, Mahmodi, Bauri ja teistega päikselist murupiknikku ja tänane päevane osa saigi läbi.

Hankisin endale ka mõned vajalikud raamatud ja artiklid ning hakkan tasapisi tarkusi koguma. Pisut veider ja uudne on see, et igas aines tuleb vajalik kirjandus endale osta, sest ühest-kahest raamatust lihtsalt ei piisa meile kõigile. Veel üks kulutus (lisaks paljudele teistele), millega ma arvestanud ei ole.

Õhtul läheme aga taas meie lemmikkohta nimega Bypass, kus toimub Cork Board Party.

Suhtlesin täna pisut ka oma türgi toanaabritega (Mulle tundus esialgu, et ühele neist ma eriti ei meeldi) ning saime vist headele suhetele. Tüdruk kõrvalvoodist lubas mulle ka türgi keelt õpetama hakata. Likelike

Asun nüüd vaikselt oma imepisikeses trükis u 400-lkst Türgi välispoliitika loengukonspekti avastama, sest tundub, et siin nädal enne eksameid õppima hakates ühestki ainest väga läbi ei saa :D

2011-09-27T13:51:00.000-07:00

Varsti täitub 2 Türgi nädalat...Siia kirjutama hakates tundub kuidagi veider, et olengi nüüd tõesti Türgis ja õpin Türgi Ülikoolis. Esimesed muljed on olnud super! Saabusin siia koos teise eesti tüdrukuga, kelle nimi on Merlin. Juba teisel päeval saime endale hüüdnimeks „Terviseks“ ning õige pea moodustus ka meie pisut haiglaselt naljakas gäng, keda me Merliniga väga armastame:)

Muidugi ei jäänud päris olemata ka kultuurishokk – esimeses ühikas , kus orientation programi ajal viibisin(ja mis muidu oli igati modernne ja ilus), olid vetsupottide asemel augud ja uskumatust tekitas ka see, et peaaegu MITTE KEEGI ei räägi siin inglise keelt. See on ju rahvusvaheline inglise keelse õppega ülikool! Aga eks sellega tuleb ära harjuda ja ehk sunnibki rohkem türgi keelt õppima.

Türgi keelega on muidugi selline mitte nii tore lugu, et minu ainus ametlik türgi keele õppimine jäi orientation week´i, sest türgi keele tund, mis toimub 3x nädalas, ei mahu kohe kuidagi mu tunniplaani. Tunniplaani, mida ma muidu väga armastan. Mul on olnud juba ka kolm esimest loengut ning siinsed ained ja õppejõud on lihtsalt hämmastavad! Minu senine lemmikhetk oli Türgi välispoliitika sissejuhatavas loengus, kus üks ameerika erasmuslane küsis, et kas kohalkäimine on kohustuslik. Sellepeale küsis meie õppejõud, kes muide on selline väga väljapeetud ja haritud vanem daam, sellelt neiult, et kas too on näinud filmi „Tuulest Viidud“ ning eitava vastuse peale tsiteeris filmi lõppu öeldes: „Frankly, my dear, I don´t give a damn“.

Senise siinoleku parimad hetked olid aga meie Vahemere-tripil. Sihtkohaks oli linn nimega Kas, mis asub Ankarast u 10 tunni bussisõidu kaugusel. Minnes kogesin esimest korda tõelist peobussi, kus naerdi, räägiti, tantsiti bussi vahekäigus ning lisaks muule joodi Eesti arbuusiviina. Hommikuks jõudsime Kasi, käisime kiirelt duši all ning asusime nautima tõelist Vahemere puhkust. Temperatuur oli öösel u 27 kraadi, päeval aga u 35. Klassikalise hotelli asemel olid meil väikesed kreeka stiilis valged majad, mida 3-peale jagasime. Esimese hommiku veetsime lihtsalt hotelli läheduses basseini ning mere ääres. Mere ääres sunniti mind teiste eeskujul ka kalju otsast merre hüppama, mis vaatamata asjaolule, et see oli hirmus(!) oli väga lahe kogemus. Vaatasime ka vaatamisväärsusi, turnisime varemetel, nautisime kohalikku kööki ja katsetasime, kuidas türgis pidutsema peab. Teise päeva veetsime laevaga Vahemerel. Paradiis – see võtab kõik sealse kokku. Hingemattev vaade, suurepärane seltskond, hea ilm, külm õlu ja hea toit – mida üks inimene veel tahta võiks? Pärast laevasõitu läksime tagasi hotelli ning jätkasime taas tegevusega, millr võtab kokku sõna PIDU. Öösel koju jõudes läksime aga mere äärde tähistaevast nautima. Kolmandal päeval tuli kahjuks aga lõunaks asjad juba kokku panna ning taas 10- tunnine bussisõit ette võtta. Tänu tublidele türgi bussijuhtidele võttis tagasiminek aega aga u 12 tundi. Samas, ehkki bussisõit oli tüütu, oli reis kohe kindlasti seda väärt. Reedel taas Vahemere äärde, seekordseks sihtkohaks on aga Efesos (seekord saab meie reis ehk ka pisut kultuursem olema).

Peod ja väljaskäimine on esialgu siin üldse üsna tihedaks märksõnaks olnud. Minu jaoks meeldejäävaim oli aga mu sünnipäev, kus erasmuslased leppisid kokku, et sünnipäevalaps millegi eest maksta ei tohi ning joodud sai hulganisti tequilat, tantsitud sai tunde ja tunde ja naerdud sai rohkem kui kõhulihased kannatavad. Sünnipäevapidu lõppes aga Afghanistaani sõbraga sünnipäevapiknikku pidades ning muffinitelt tordiküünlaid puhudes. Ehkki see kirjeldus ilmselt ülearu palju emotsioone edasi ei anna, siis oli tegu ühe mu parima sünnipäevaga :)

Kogu see kogemus on siiamaani tegelikult uskumatu. Ma olen siin olnud vaid kaks nädalat ning mul on tunne, et mul on siin juba sõbrad, kes on omal moel nagu pere. Näiteks täna valmistasime õhtusööki koos inimestega Pakistanist, USA-st, Saksamaalt, Hollandist, Türgist, Küproselt, Kasahstanist, Sloveeniast ja Afghanistanist. Ühest lauast võib istumast ja naermast leida inimesed Palestiinast ja Iisraelist; Indiast ja Pakistanist; USA-st ja Afghanistanist või Iraagist-Iraanist. See on kultuuriline ja rahvusvaheline kogemus, mida turismireis ilmselt kunagi pakkuda ei saa:)

Püüan lähiajal ka mõned pildid üles laadida (kuna ma ise kaamerat kaasa ei võtnud, pean neid teistelt küsima) ning enam-vähem mingi ülevaate oma Türgi elust ikka anda ;)

Mis värvi on armastus?

2010-04-27T10:13:00.000-07:00

Käisime eile öölaulupeol. Õhk oli armastust täis. Jah.

Muusika ja Sina.

Õnn.

PS! Mis Te arvate, kas kunagi tuleb päev, mil õpin oma asju õigel ajal ära tegema? Keegi julgeb panuseid panna?

2010-04-12T00:35:00.000-07:00

Back from Turkey.

Palju emotsioone. Soojad ilmad. Organiseerimatus. Toredad inimesed. Maailmahea Eesti tiim. Palju palju tähelepanu. Veel rohkem nalju. Sekeldused politseiga. Mäed. Grand bazaar. Toredad poed. Head söögid. Päike. Mošeed. Kaunis arhitektuur. Kauplemine. Näidend.

Türki!:)

2010-03-19T05:36:00.000-07:00

Kümne päeva pärast kümneks päevaks Türki. Elagu Euroopa Liit!:D

2010-03-15T03:35:00.000-07:00

Räägin tihti, et vihkan eelarvamusi. Ometi ei suuda ma isegi neist vaba olla.
AIESEC-iga liitudes mõtlesin, et see saab olema suurepärane kogemus, ettevalmistus tulevikuks. Teades aga, et enamik sealseid liikmeid on majandustudengid, mõtlesin koheselt, et seltskond vaevalt minu maitsele olema saab. Samas oli see täpselt samasugune lahterdav eelarvamus nagu mõne teise ütlemine, et inimese rass tema olemuse paika paneb. Laupäeval oli AIESEC-is election day. Päeval konverents, õhtul pidu. Ühe päevaga sai mulle selgeks, kui valed mu eelarvamused olid olnud. Võin ausalt öelda, et tegu oli ühe toredaima päeva-ööga kogu Tartu aja jooksul. Sealsed inimesed on fantastiliselt toredad ning traditsioonid meeldejäävad. Pöörased tantsud, vabameelsed mängud, avatud inimesed ja palju palju palju palju häid nalju. 3-ni kestvale peole järgnes veel after party, after partyle after party after party ning after party after partyle after party after party after party:D Lõpetasime kontoris hommikul kell seitse Kolumbia praktikandi eestvedamisel salsat õppides ning naerdes, naerdes ja veelkord naerdes.
Aga eks inimene elabki selleks, et õppida. Õppisin minagi midagi uut:)

2010-03-14T16:45:00.000-07:00

Ma olen armunud. Ja seekord mitte lihtsalt elusse. Olen armunud Sinusse.

Ausalt,

Siiralt

ja täielikult.

To make You feel my love

2010-03-12T08:35:00.000-08:00

Muusika teeb hingele head. Käisime täna Mariga musitseerimas. Hea.

I´ve known it from the moment that we met

no doubt in my mind where You belong...

I could make You happy,
make Your dreams come true.
Nothing that I wouldn´t do.
Go to the end of the world for You
to make You feel my love .

...

I can´t take my mind off You.

2010-03-09T08:04:00.000-08:00

Minu laupäeva hommik algas Joonasega Tallinnasse hääletamisega. Tavalise ühe auto asemel pidime seekord sõitma neljaga, aga pole hullu, õues oli soe, päike paistis ning inimesed olid rõõmsad. Linnas oli mul tore võimalus tuttavaks saada nii Joonase isa kui ka vanaemaga. Sõime hernesuppi ja jõime kohvi. Armas:)
Vanaema juures käidud, läksime kesklinna dringile. Seda muidugi eeldades, et ka alkoholivaba õlut saab dringiks nimetada:D
Seejärel kohtusin seltskonnaga, kellega märtsi lõpus Türki läheme- reis tundub paljutõotav. Saame Kessuga maailmale tutvustada, miks on Eesti rahvuskangelaseks just Eesti naine:P

Hilisema õhtu märgusõnadeks olid Angel, Patrick, Woodstock, Kessu, Joonas ja naer:D
Nautisime vaatemängu laval ning tantsisime, tantsisime, tantsisime ja tantsisime:)
Elu alkoholita möödub edukalt, in Your face, Joonas:D

Pühapäeval enne rongile minekut nägin päikesepoissi ka:) Jalutasime vanalinnas, käisime vaateplatvormidel kõõlumas ja püüdsime päikest. Sind on alati tore-tore-tore näha:)

Siis sai Mikuga Tartu-rongi-rõõme nautida ja nädal oligi läbi.

Eile oli naistepäev, õues paistis päike ja inimesed olid rõõmsad, aga muidu oli päev nagu päev ikka. Õhtul läksin Martini juurde kaarte mängima- see lõppes sellega, et liitusid ka Joosep ja Liisu ning välja sai võetud hoopis strateegiamäng Risk. Öösel kella kolmeks õnnestus Joosepil lõpuks maailm vallutada ja lapsed said koju magama minna, et hommikul selge ja puhanud peaga ikka loengus olla. Nii enam-vähem õnnestus ka:) (PS! Ilmselgelt suutsin ma tagasiteel ära eksida, nii et 15 minuti asemel kulus kojuminekuks 45- elagu orienteerumise maailmameister Gerli!:D)

Gerli pole praeguseks üle kuu aja koju jõudnud, niiet esimest korda oma Tartu-aja jooksul on mind haaramas ka kodu-igatsus. Mõne nädala pärast saab õnneks koju ka:)

Uutest asjadest veel niipalju, et olen nüüd AIESEC Tartu liige. Loodetavasti hakkab tänu sellele palju palju uut ja põnevat juhtuma:)

2010-02-05T06:14:00.000-08:00

Sess on läbi...10 eksamit tehtud- mõni paremini, mõni halvemini. Vaheaeg on peaaegu möödas ja vaim on uueks semestriks valmis:)

Sel nädalal lisandus lähiaja kalendrisse üks tore sündmus- läheme märtsi lõpus Kessuga nädalaks Türki! Hurraa! Põhjuseks siis üks Euroopa Noorte kultuuriprogramm. Olen põnevil:P

Vaheajal sai Kaysa 20. sünnipäeva puhul Pärnus käidud ja Kessut, Mikku ja emmet Äigrumäel väisatud. Olen ühe nädalaga koonud 3paari kindaid ja salli- mina olengi aasta 2010 käsitööline:D

Minu armsama(Maarja) 20. sünnipäevani on hetkel täpselt 9päeva. Jeeeess! Ja Kessu tuleb muidugi jälle Tartusse:D

2010-01-19T06:18:00.000-08:00

Olen jälle 16 ja mulle meeldib see tunne:)

2009-12-18T09:53:00.000-08:00

Kessu on JÄLLE siin! Kriitiline 2tundi läheneb.

2009-12-17T05:35:00.000-08:00

Ullallaa...Sess on, aga Gerli viilib ikka alles eksamitest. Esimene eksam õnnestus A saada, nüüd ei taha seisu ära rikkuda:D:D
Vahepeal sai Kessuga palju-palju-palju-palju (hästi palju lühidalt öeldes:D) aega veedetud. Käisime pühapäeval- esmaspäeval Pürksis. Rähnid on endiselt kodu ja Pürksis oli nii hea:) Sai tunde väisatud ja ühikates tuuritatud. Oma pisipoega nägin ka üle pika aja. JA Rähnide köögilaud on endiselt surematu!

esmaspäeva õhtul tegime sümboolse külaskäigu Sutleppa...Mart sai suureks ja Talle tuli kätte toimetada naiseabipakk... Ise tegime!

Teisipäeval hääletasime Tallinnasse ning õhtul käisime Hannes Vanaküla paganliku sekti koosolekul. See oli kogemus omaette. Sain teada, et olen feminist. Vot, kus uudis:D

Kolmapäeva hommikul ärkasime vara-vara ja Kessu tuli minuga Tartusse. Tudengivarjupäev- Kessu sai teoloogide magusrasket elu proovida:D Minul jäi üle tänada vaid Jumalat, et Kessu iga päev mu loengutes ei käi. Neljas päev koos- see ei tähendanud midagi head ning naeru tagasi hoida oli selleks ajaks juba võimatu. Samas, kogusime ka tarkusi nagu näiteks, et 13. sajandil oli väga palju naisi ja askeedid teesklesid vaimuhaigust.
Tegime veel Püssika-tuuri, tegime remonti ja õhtul läksime kursa- Maarja juurde ja pärast pittu-pittu! Jam-Jam oli ka teemas:D

Neljapäeval oli suur kolimispäev. Jam-Jam oli ka endiselt teemas.

Reedel olime me juba nii hullunud, et Kessu otsustas koju minna.

Loo moraal, meile on üle kahe tunni ühiselt veedetud ajast juba kurjast:D

Sel teisipäeval sai maha peetud teoloogide jõulupidu... Ma armastan, armastan ja veel kord armastan oma kursakaid!

Homme on SOOLALEIVAPIDUUU!
Olete kõik oodatud.

Aadress- NArva mnt 89! Tartuuu!

(PS! Tegelikult ei ole nii, et Tartus on kogu aeg ainult pidu. Tartu tudengid õpivad ka- päriselt, päriselt)

Ja kevadsemestrilö ootab mind 42EAP-d. JEii!

2009-11-26T14:16:00.000-08:00

Heteroparaad? No, mida veel! Esimest korda elus oli mul häbi olla tartlane!

2009-11-17T04:21:00.000-08:00

2009-11-17T04:19:00.000-08:00

10. detsembril saavad Gerli ja Maarja uue kodu. Ühise kusjuures.

Narva mnt 89 on nüüd koht, kust meid koos leida võib;)

Esimene lumi!

2009-10-12T00:04:00.001-07:00

Avasin hommikul silmad ja arvake ära, mis oli esimene asi, mida nägin?

MUidugi- lumi!

Tartus sajab lund ja täna on minu lemmikonu kontsert. Ühesõnaga kõik on hea!:)

PS! Kaisa Sa pead mulle siia külla tulema!

2009-10-11T13:45:00.000-07:00

Paluuun, võtke see köha mult keegi ära! Ma EI VIITSI enam!:D

NG(L)

2009-10-05T11:59:00.000-07:00

Tänase päeva koondnimetus on igatsus Pürksi ja NG vastu. Tartu on minu suur armastus, aga kõik hea, mis kolme aasta jooksul Pürksis minu südamesse pesa punus, ei unune mitte-mitte kunagi. Igahommikune esimene naeratus Piretilt ( Seda muidugi juhul, kui Lauri kodus ei olnud ja Piret julmalt 15minutit hiljem kooli ei maandunud:D); halvasoengupäeva üle vinguv või nilbeid nalju tegev Marja (nagu me 12. lõpuks taipasime, oli tema tegelikult suurim pervert tagareas:D); Mikk oma maailmaheade õlgadega, mis võlusid kõik mured väiksemaks või olematuks, piisas vaid sellest, kui sinna hetkeks oma pea toetada- ja see oli vaid annus, mille sain koolimajja astudes esimese viie minuti jooksul. Aga olid veel unustamatud eesti keele tunnid, nätsusöömisvõistlused, päkapikud, naer-naer-naer-naer (sinna juurde kuulus väga tihti ka Kessu:D), porilombid, Pürksi kevad (seda mõistavad vaid need, kes on kevadel Pürksis elanud:))varahommikune purskkaev vannivahu, Närepi ja bikiinidega;veiniõhtud, piibuõhtud, teeõhtud, jutuõhtud, Corona, hea muusika, soojad südamed ja külmad käed, esimese korruse diivanid, Rähnid, Vanadekodu, Kõrtsu ülemine, Väino ja Uusikas, Tälent Naidid, konnad-notsud-pärdikud-rotid-koprad, NG-peod ja kõik-kõik-kõik-kõik hea ja veel parem...Igatsen Teid ja tahan külla!:)

Ja kõige lõpuks meri...Annaksin kõik, et saaksin endiselt alati, kui tuju tuleb, mere ääres mõtteid korrastams käia:)

Need kivid seal on nii mõndagi näinud ja kuulnud...

Pürksis on peidus palju rohkem, kui esialgsel vaatlusel märgata võib...

Loomaaed

2009-10-02T02:04:00.000-07:00

Mehed on sead, aga naised armastavad loomi.

Nii on...

2009-09-24T13:55:00.000-07:00

Sünnipäev oli vahva....Suur aitäh kõigile, et meeles pidasite ja aitäh armsate üllatuste eest:) Ühiselamutuba mahutas üpriski rohkelt inimesi ja kõik oli tore-tore-tore:) Lauda ehivad nüüd ka lilled ja aknalaual potis kasvab Kursa-Maarja kingitud armastus:)

Täna oli Indigolaste kontsert Tartus:) Viimase aja parim vaimne elamus:) Aitäh Sulle, Maarja!:)

Homme Tallinnasse sünnipäeva tähistama!:)

Positiivsed emotsioonid.

:)

2009-09-13T03:28:00.000-07:00

Mul oli 13 aastat naine, aga kui Ta oli 7 aastat belglase naine, oli Ta 2kuud Tiidu naine. Jumal tänatud, nüüd on Ta jälle minu naine:D

Üks purjus onu rääkis mulle ja Kessule oma õnnetut elulugu:D

Kessu oli 2päeva Tartus. Hea oli.

Jah, armastan Sind, kallis!:)

2009-09-02T01:59:00.000-07:00

Armastan, armastan, armastan (ja veel tuhat korda armastan) Tartut! Kõik on just täpselt nii hea nagu ootasin...Meil on ülimalt värvikas kursus....Usun, et meie kursal õppivate tudengite seast leiab kõik olemasolevad inimtüübid ultratibidest kuni lausboheemlasteni- ja see meeldib mulle väga...Esimene kursapidu toimus juba 31. augustil...nimemängud juhtisid meid sujuvalt veini, koduõlle ja Kastani-tänava korteripeoni...Tartus on veel ka Maarja, mis mulle hästi sobib:) Lisaks on ususteaduskond ainus Tartu Ülikooli peahoones asuv teaduskond- uhke on päevast päeva nende vanade sammaste vahel tarkusi kogumas käia:)

21 päeva pärast saan 20. Jah, 20. Suur tüdruk olen juba- mulle sobib:D

(Anonüümne vihje- tahaksin endale väga väga vesipiipu:D)

Lõpetuseks tahan veel öelda, et ootan Teid kõiki endale külla- Narva mnt 27 asuvasse ühiselamusse;)

2009-07-21T04:57:00.000-07:00

Ha-haa! T2ielik huumor. Aidaa Kambodza, tere Tartu. Olen n88d hetkeseisuga kodutu 8li6pilane. Keegi otsib Tartus elukaaslast?:D

2009-07-09T05:30:00.000-07:00

Hahaa...ma olen osav:D
Tore, kui oled naine ja lennujaama turvatootajaks on noor mees...k2sipagas oli way too suur t2na, aga ma tegin natuke saamatu nao p2he ja k8sisin, et kui ma selle lindi alt l2bi suudan suruda, kas voin siis k6ik kaasa votta...noormees naeratas ja 8tles, et k8llap ma siis ikka v6in, kui v2ga vaja on:D Dokumenti ja pardakaarti unustas ka h2rra k8sida:D:D

2009-07-07T09:16:00.000-07:00

Kool on lõppenud. Noarootsi Gümnaasiumi on nüüd vaid ilus mälestus. Sealsed inimesed jäävad, aga igapäevane reaalsus ei ole enam see, mis Ta on olnud viimased kolm aastat.

Eksamid läksid tegelikult täitsa hästi, niiet saaksin ka kohe ülikooli minna, aga jään pidama esialgse plaani juurde ja uudistan enne tudengielu alustamist pisut maailmas ringi.

Üleeile lõppes tantsu- ja laulupidu. Uskumatu, et seda ütlen, aga mulle meeldis tantsupidu rohkem kui laulupidu. Tantsupeol osalemine andis tohutu emotsionaalse laengu. Kurb, et see nädal juba läbi on. Katkistest jalgadest ja põlenud õlgadest hoolimata, oli see puhas rõõm.

Pakin kohvrit. Ülehomme lähen Iirimaale. Kolm kuud ei ole pikk aeg, aga olen siiski pisut õnnetu. Hakkan oma jobukatest (inimeste keeles öelduna sõpradest) palju-palju puudust tundma. Armastan Teid ju nii-nii palju (loodetavasti teate, kui palju just täpselt).

2009-04-30T13:33:00.000-07:00

Long time-no hear...

Viimastel kuudel on nii mõndagi juhtunud...Mõned märksõnad siis:

Praha
Tomas
Ööpidu
Laine
Pettumus
Kergendus
Rõõm

Tutipidu
Nostalgitsemised
Palju kvaliteetaega Piretiga:)

Kirjandieelne paanikas Gerli
Kirjandijärgne paanikas Gerli
Rahunemine

Eelmine laupäev oli hirmutav kogemus. Olin enne kirjandit nii närvis, et haridusministri kõne ajal olid pisarad kurgus. Nii juhtuski, et ehkki teemad olid suurepärased, läks kogu kirjand närvide nahka...Pärast seda sain aru, et ei saa samamoodi jätkata...Uus strateegia on käia iga päev jalutamas ja jooksmas, võtta päikest, lugeda häid raamatuid ja vahepeal mingeid asju üle vaadata- ühesõnaga võtta rahulikult!

Eile lugesin üht Maarja kingitud raamatut ja tuli mõte minna piknikule...Pakkisingi siis puuviljad, võileivad, Kellukese limpsi, palli, päikesekreemi, ülesanderaamatud ja suure teki korvi, tõin oma lemmiku lasteaiast paar tundi varem ära ja suundusime üheskoos üle matkaraja piknikule...Kvaliteetaeg...Lahendasime ülesandeid, mängisime palli, sõime, rääkisime maast ja ilmast...Hiljem, jõudes koju, läksime rõdule teed jooma:)Nii, hetkel on vist tuduaeg käes, sest ma ei jaksa enam mõelda ega kirjutada:)
Head ööd, sõbrad!:)

2008-11-09T08:25:00.000-08:00

Grow old along with me, the best is yet to be.

[Robert Browning]

2008-11-08T03:29:00.000-08:00

Aitäh Sulle teistmoodi ja toreda päeva eest, Kenneth!:)

Elusse armunud:)

2008-11-02T05:12:00.000-08:00

Olin täna vahelduse mõttes 5-aastane:D Käisin metsas...Ilm oli imeilus, päike paistis, õhk oli karge, tuul oli olematu. Esialgne plaan oli lihtsalt jooksma minna, aga pärast paari kilomeetrit tundus hoopis toredam "Lollypop´i" saatel tantsida ja kekselda. Üksi. Lõbus oli:D

Millegipärast meenus kümnes klass- porilompides solberamine, paljajalu lumes jooksmine, varakevadine ujumaskäimine, veesõda Mikuga koristuspäeval, meeletused lainetes(kaaslaseks mu punapäine südameke- Kessu:D), lõputu naer ja nali...Lõputu:D Ja pean ütlema, et need meenutused olid toredad. Ühtäkki tabas mind aga teadmine, et meil on nende samade inimeste seltsis jäänud veel 7 kuud, mis tähendab, et nees 7 kuud on võimalik täita veel kõikvõimalike meeletustega;)

Pealegi, kui kool lõppeb, ootab parim meid tõenäoliselt alles ees...Jah, paljud meist, sh. mina ise, lähevad mõneks ajaks laia maailma, aga mingi hetk tuleme me kõik tagasi ning saame taas kokku:) Üks peatükk elust saab varsti läbi, aga uus ja veel parem alles algab:)

Niiet, sõbrad, ma ei oska Teile muud öelda, kui et olen armunud!

Armunud elusse!

Vaheaeg

2008-10-28T11:25:00.000-07:00

Nii, pool vaheajast on siis nüüdseks pidulikult maha magatud. Mõnus:)

Uni oli täpselt see, mida mul vaja oli:)

Olen üritanud vaheajal enam-vähem asjalik ka olla, ajaloo konspekti kirjutasin natuke ümber ja Keisri hullu lugesin ka. Tänasest olen projektimeister ka. Euroopa Komisjon, palun-palun-palun andke meile raha!:D

Veiko aitas ka projekti kirjutada. Tema ideed olid suhteliselt värskendavad:D naljakas-naljakas

Neljapäeval tuleb Humana infopäev ka, loodetavasti saan hästi targaks ja saan mingil moel siis juba asju ka ajama hakata. Tahaksin juba suve, kool oleks läbi ja ma saaksin oma unistustele järgneda. Jah, enam pole kaua oodata:)

Vaatasin pilte Mosambiigi lastest ja kurb hakkas. Samal ajal ka häbi. Häbi selle pärast kui vähe meie tegelikult söögist lugu peame, kui mõtlematult kasutame vett ja millisel määral üldse tarbime. Kurb.

http://www.flickr.com/photos/ernstschade/332917635/in/set-72157594437797932/

http://www.flickr.com/photos/ernstschade/332917664/in/set-72157594437797932/

Onu oskab laulda

2008-10-25T11:51:00.000-07:00

Hehee, aga meie Kessu ja Mikuga lähme onu Jamesi kontserdile:)

15. veebruar

Jeiii

Sajad mõtted

2008-10-22T08:09:00.000-07:00

Ma ütlen Sulle- Olen igas lilles, igas vikerkaares, igas taevatähes;
Olen kõik igas taevatähes; Olen kõik igas planeedis, mis ükskõik millise tähe ümber tiirleb.
Olen tuulte sosin, päikese soojus;iga lumehelbe hämmastav ja täiuslik kordumatus.
Olen hõljuva kotka kuninglikkus, aasal seisva hirve süütus, lõvide julgus ja esivanemate tarkus.

Tegelikult on kõik Su mõtted motiveeritu kas hirmust või armastusest. See on suurim polaarsus. See on esmane duaalsus. Kõik taandub nendele kahele. Kõik mõtted, ideed, kontseptsioonid, arusaamad, otsused, valikud ja teod põhinevad neist kas ühel või teisel. Ja ülimas reaalsuses on neist olemas vaid üks. Armastus. Tegelikkuses on armastus kõik, mis eksisteerib. Isegi hirm kasvab välja armastusest ja kui seda mõistlikult kasutada, ka väljendab armastust.

Neale Donald Walsch
"Jutuajamised Jumalaga"

Lugesin iseenda vanemaid postitusi ja avastasin sõnad, mis ise sinna aastake tagasi kirjutasin: "Iga inimese elu on täpselt selline, milliseks Ta selle ise muudab." Just-just. Tõenäoliselt olen mingil ajahetkel siis natuke valesti elanud. Olen lasknud oma pähe sigineda mõtetel, mida ma enam mõelda ei jaksa.

Nüüd ma tean,
miks muu maailma peale
jäi nii napilt sära,
sügavust
ja sooja
sinu
kahe
halli silma peale
pillas poole ära
mõtlematult looja.

(Jaan Kross)

Iga päev mõtlen Sinust vähemalt ühe mõtte. Iga päev. Kokku teeb see sadu mõtteid. Minu jaoks on seda liiga palju. Liisu rääkis, et pean Su oma peas väikeseks mõtlema ja siis lõpuks kaod sealt täielikult. Tundub raske ülesanne. Tahaksin, et võiksin minna lihtsalt mere äärde ja siis soe tuul puhuks kõik need mõtted lihtsalt mu peast ära.
Iirimaal olles oli hea. Ma jalutasin mere äärde. Istusin Oma kivile. Panin silmad kinni. Kuulasin mere kohinat. Pead täitsid vaid ilusad mõtted. Siin nii lihtne pole. Ehk peaksin lihtsalt thedamini mere ääres käima?

I´m all at sea, where no one can bother me...

Armastan sind kaugelt
kui ma armastan sind kaugelt
parem armastan sind kaugelt
ja nii jääd lähedale saa

(Dagö "Armastan Sind kaugelt")

And I don't want the world to see me,
Cause I don't think that they'd understand,
When everything's made to be broken,
I just want you to know who I am.

(The Goo Goo Dolls "Iris")

Leave, leave,
Let go of my hand
You said what you have to now
Leave, leave,
Let go of my hand
You said what you came to now
Leave, leave,
Leave, leave,
Let go of my hand
You said what you have to now

Leave, leave...

(Glen Hansard "Leave")

Mõni hetk on elus ilusam kui teine.
Mõni hetk on kohe väga, väga ilus.
Vastu päikest vaatasid Sa silmad pilus
ja see oli ilus.

Hiljem samamoodi vaatasid Sa mind
ja Su silmad olid kahtlustusest pilus,
et kas räägin vaid või armastan ma Sind
ja see oli ilus.

Mõni hetk on elus valusam kui teine.
Mõni hetk on kohe väga, väga valus.
Keegi oli mul, kes minult andeks palus,
Tal oli põhjust, see oli valus.

Kaua seisime ja tummalt seisin mina,
tuhat korda ise patusem kui Sina,
aga Sina olid see, kes andeks palus
ma ei vastand, see oli valus.

Mõni hetk on, mis on hoopis isemoodi,
teise tuppa mulle üles tegid voodi,
ise läksid ja Sind nägin uksepilust,
see mis nägin, oli väga, väga ilus.

Mõni hetk on elus ilusam kui teine.
Mõni hetk on kohe väga, väga ilus.
Mina magasin ja tundsin pead mul silus,

Sinu käsi, see oli ilus.

(Tätte "Ilus hetk")

Kuidas joonistada kurbust?

Wanderwall

If You believe

Yesterday

Fields of gold

Field below

I need some sleep

I´m on my way

Kui mind enam ei oleks

Hallelujah

Best of You

Armastus on armastus

Better together?

Palju mõtteid. Palju laule, mis aitavad mõelda. Vähe sõnu, millega mõtteid väljendada. Vajaksin vist psühhoanalüüsi. Jah.

2008-08-30T11:43:00.000-07:00

Gerli luges praegu Marite blogi ja Tal hakkas kurb, et selle päiksekiirekesega enam kunagi koos elada ei saa:(

Palun-palun tule meile ikka külla Pürksi:)

Eestlane olen ja eestlaseks jään

2008-08-20T02:42:00.001-07:00

Jah, just nii ongi...Eile oli öölaulupidu ja nagu ma Kessule ütlesin, väga püha tunne oli:)

Laulud südamest südamesse

Eestlased ja ka inimesed teistest rahvustest käsikäes-üheskoos

Tõnis Mägi kohta on mul ainult üks sõna- geenius!

Palju-palju tuttavaid nägusid

Need on eilsed emotsioonid:)

Meie oma hilisöine/varahommikune laulu- ning tantsupidu oli ka vahva:)

Ojariga oli nii hea üle tüki aja rääkida

Üht tuttavat naeratust nägin ka üle pika-pika aja, see tekkitas vastuolulisi emotsioone...Ma pole oma sees vist kõiki kilde veel päris oma õigele kohale jõudnud panna...Vähemalt edeneb asi õiges suunas...Tegelikult igatseb hing temaga lihtsalt ilma vahetõketeta teetassi ääres maast ja ilmast jahvatada ning ta sõbrana oma ellu tagasi saada,aga müür, mis seda takistab on vist minu enda ees..

Heh, Kessule ütleks aitäh meeliülendavate tantsuelamusete eest;):D

Täna-homme Moskva-vabad päevad...saan raamatu ehk lõpuks läbi loetud? Vabadus on hea!:)

Ilusat taasiseseisvuspäeva, eestlased!:)

2008-08-17T09:33:00.000-07:00

töö-töö-töö...Ma olen täielikult mandunud juba!
Loen päevi kooli alguseni, sest siis ei pea enam tööl käima...31. augustil saan õnnelikuks!

Kuulan Tracy Chapmani plaati ja igatsen Iirimaale...Well, I´ll be back in September;)

Welcome to Irlande!:D

2008-07-05T10:10:00.000-07:00

Heh, here I am again...Sweet home Ireland:D
Teekond siia oli ulimalt seiklusrikas...Udupea nagu ma olen, hakkasin ma kolmapaeval alles peale poolt seitset lennujaama poole liikuma....sinna pidin joudma seitsmeks...36 ei tulnud oigel ajal, seega joudsin buusi peale moni minut enne seitset...veerand kaheksa ajal seisid Gerli ja Kessu alles imearmsa Viru keskuse juures ja otsisid lennujaamaviivat bussi...me ei saanud sellega hakkama ja votsime lopuks taksi...Tulika takso:D
Joudsin siiski enne check-in"i sulgemist lennujaama:D
Nii, jatsin Kessuga huvasti ja lippasime oma tsooni...selleks ajaks kui lennuk oleks pidanud juba ohku tousma, polnud boarding veel alanud...Oh, happy day, meie lennuk, mis pidi meid Vilniusesse viima jai ule tunni aja hiljaks, mei olime oma piletid bookinud aga nii, et Vilniuse ja Dublini lendude vahel oli ainult 45 minutit:D Maandusime Vilniusesse 15 minutit parast seda, kui jargmine lennuk oleks pidanud ohku tousma...siiski-siiski, meil oli hea paev ning Dublini lennuk ootas meid ara...Oosel kella kaheks joudsime onnelikult Dublinisse...Busse enam ei soitnud, niiet pidime Courtowni joudmiseks kutsusma takso...arve oli 150€:D
Nii, takso pidi joudma u tunni aja parast...pooleteist tunni parast laksime lennujaama ette ootama:D Lopuks, kui meie takso kohale joudis, nagin esiistmel istumas Ianit...see oli naljakas:D
Tervituseks oli welcome to Irlande ja blue WKD:D tuupiline:D
Umbes kella viieks( Eesti aja jargi seitsmeks) joudsime lopuks oma uude koju- neljatoaline, kehe vannitoaga kahekorruseline maja- absolutely gorgeous and just for us:)
Jargmine hommik kohe Ambrose"i, kus John meid juba suudluste ja kallistustega ootas- seda poleks nuud kull arvanud:D
Nuud naudime juba igapaevaseid 12-tunniseid toopaevi ja pikki ohtuseid pubis istumisi:)
Ja alates sellest nadalast jagame me oma maja kahe noore kena tsehhi poisiga:D
Oh, happy day:D
Pohimotteliselt ma ei jaksa enam ilma tapitahtedeta kirjutada, niiet aitab praeguseks:D
by-by

Tere, ma olen lammas:D

2008-06-19T02:59:00.000-07:00

Eile siis hakkas Kerli mulle rääkima: "Kuule, Gerli, nende lennuaegadega on mingi jama vist. Meie lennuk peaks minema hommikul 5.20, aga esimene lennuk Tallinna lennujaamast väljub alles pärast 7-t." Nii Gerli helistab siis rõõmsalt vennale ja seletab oma mure ära. Vend siis võtab lennupiletid välja ja ütleb, et meie lennuk läheb õhtul poole üheksast:D Nimelt jõuame me tagasi hommikul kell 5.20:D

Geenius Gerli oleks kolmapäeva hommikul aga poole viiest lennujaama kobinud ning Kerli ja Mirjami ka sinna kupatanud:D

Täielik lammas:D

PS! Seda lammast nõelas täna talla alt herilane ka! Jess!:D

2008-06-16T00:15:00.000-07:00

Kui reede oli sõpradepäev, siis laupäev oli perepäev:)

Getterli sai 6aaastaseks. Otsustasime Gerttuga siis lapsi lõbustama hakata sünnipäeval. Tema oli rebane Riina ning mina kauboitüdruk Bonanza:D Mängisime igasuguseid mänge ja tegime niisama lollusi, meil endal oli ka lõbus:D Pärast sünnipäeva läksime ujuma. Mõnus:)

Koju jõudes tegime Gerttuga veel girls chat night´i ja oligi päev õhtus:)

Pühapäeval olin hommikuses vahetuses tööl. Töötasin koos baaridaamiga, kellele ma vist tõesti kohe üldse ei meeldi. See ei olnud lõbus. Pärast tööd läksin linna peale jalutama. Hiljem tegime venna ja Eveliniga suurpuhastust. Sain akende peal kõõluda. Äge:D

Pärast tegime veel koos süüa ja siis vaatasime filmi ja jõime Shetlandilt toodud gini toonikuga:D

Vaba päev:)

2008-06-13T11:26:00.000-07:00

Täna oli vaba päev. Vaba päev Tallinnas. Magasin kaua ja hästi. Kella kolmeks läksin linna, sain Atu ja Kessuga kokku. Tegime natuke aega niisama nalja ja siis läks Aet tööle ja meie preili Vaiduga kinno. Tänaseks teemaks oli "Seks ja linn". Sai südamest naerda ja nutta, seega tõeliselt hea film:)

Edasi saime Miku ja Gerdiga kokku- istusime pubis, jõime õlut ja vaatasime jalgpalli. Mingi hetk tekkis meil Kessuga mõte haarata midagi süüa ja siis minna Angelisse maasika margariitat jooma. Mõeldud, tehtud. Teel Angelisse, vanalinnas jalutades, sõitis meist mööda üks mees punases autos, ta jäi seisma ja ulatas mulle punase roosi. Poisil oli olnud plaanis minna pimekohtingule, aga kaaslane oli alt ära hüpanud. Nii ta siis küsis, et kas võib hoopis minuga välja minna või vähemalt mu telefoni numbri saada. Ma vastasin, et Ta võib mulle helistada küll, aga oma numbrit ma ei andnud:D Pärast Angelisse jõudes, suutis lill mu ära võluda ja ma hakkasin juba kahetsema, et oma numbrit ei andnud:D Selline jõud võib olla ühel punasel roosil:D Naljakas:D

Aga me Kessuga otsustasime, et kohtan Teda kindlasti veel kusagil, seniks aga võin Kessu seltsi nautida:D:D

Veel avastasin täna, et lähen juba 11päeva pärast Iirimaale. Tore:)

(hetkel ainult 5päeva veel Moskvas) :D

Pettumus

2008-06-10T05:51:00.000-07:00

Sinust poleks midagi sellist oodanud. Tore. Mul pole enam midagi öelda.

Kool on läbi!

2008-06-03T03:21:00.000-07:00

Niih, ongi käes siis see kauaoodatud suvi. Lahkusin juba neljapäeval Pürksist, niiet see magus-valus viimase päeva lahkumistunne jäi sel aastal olemata. Hinded sain ka lõpuks enam-vähem korda. Keemia, mate ning füüsika kolmed ei muserdanud mind ülearu , aga piinama jäi kunsti ajaloo 4+! Cammoon, mis hinne on 4+? Inglise keele eksam tuli vaatamata minu ja Kessu veidrale eksamikirjutamisviisile 5. Selle üle oli mul hea meel:)
Reedel olin 13h tööl, laupäeval 15h ja pühapäeval veidi alla 10h...Pühapäev oli hirmus. Vähe sellest, et ma ühele kliendile jäätisekokteili peale ajasin, jäin ma veel viimasest bussist ka maha- nutta oleks tahtnud! Õnneks oli Pärnu bussijuht tore ning oli nõus mu Märjamaa teeotsas maha panema. He made my day! Jalad on ikka veel väga valusad ja villis ning vasaku jala põlvega on ka mingi jama. Positiivne!
Eile rääkisin lõpuks ülemusele, et olen terve juulikuu Iirimaal, ma olin selle enne mainimata jätnud:D Ta lubas, et helistab mulle millalgi ja ütleb, kas Ta mind sel juhul üldse graafikusse panema hakkab- mitte nii väga positiivne!
Praegu läheb rakkus jalgadega Gerli igatahes kohvi jooma ning närviliselt ülemuse kõnet ootama.
Palvetage kõik minu eest!:D

Oh, seda toredat kooliaega:D

2008-05-20T14:36:00.000-07:00

Nii, tubli koolijüts Gerli tegi just 5tundi füüsika ettekannet. Oi, ma olen enda üle nüüd nii uhke:D
Homseks svenska kurspråviks pole veel midagi vaadata jõudnud. Positiivne!:D
Tänase matemaatika töö suutsin kahe saada. Imbi ähvardas eksamiga, aga näe, ise on mulle kursusehinde juba välja pannud:D
Kirjandus, seevastu, milleks ma õppinud polnud tuli 5. That´s what I call magic:D Marjaliisa arvas, et tegu oli minu seniavastamata loomuliku intelligentsiga:D

Käisin täna mere ääres ka. Mõnus oli joosta, aga pärast käis millegipärast pea ringi. Veider. Kevadised viirused tikuvad vbl ligi.

Reedel on esimene tööpäev. Elukoha küsimus on nüüd ka lahendatud, niiet no worries.

Gerli läheb nüüd kurspråviks õppima! Lycka till?!:D

Hädas:D

2008-05-18T13:48:00.000-07:00

Gerli on nüüd alates sellest reedest Moskvas tööl, aga Tal pole elukohta Tallinnas:D
Appiii!
Niiet kallid kamraadid, kui Teil on ettepanekuid, ideid, pakkumisi, kuidas leida Tallinnas ajutist elukohta, siis võtke ühendust ja tehke mu päev rõõmsamaks:D

Kukkumine on valus!

2008-05-13T06:08:00.000-07:00

Sirvisin raamatut, mille ema mulle leeritamiseks kinkis ja leidsin sealt read:

Oma südameteele panin ma sildi, kus kirjas: "Sissepääs keelatud!", aga Armastus astus naerdes sisse ja hõikas: "Mina pääsen igale poole."

Nii see on. Ma püüdsin hoida end tunnetele suletuna, aga see ei tulnud välja. Otsustasin ühel hetkel, et parem on kõrgelt kukkuda kui madalalt lennata. See arvamus lõi vankuma. Allakukkumine on ikka pagana valus!

Lähen nüüd jooksma ja unistan lendamisest.

Teeme ära!

2008-05-03T08:59:00.000-07:00

Käisime täna Ruilat koristamas! Tore oli! Kõik olid kohale tulnud- väikesed lapsed, vanad memmed-taadid, keskealised emmed-issid, rasedad ja loomulikult ka noored. 4 tundi hoogsat prügikoristust ja tulemus oli juba silmaga näha. Muidugi imeliselt armas oli see, kuidas mingid toredad inimesed olid klaasikilde täis kilekotid maa sisse kaevanud, ja kuivõrd kilekotid olid praeguseks purunenud, pidime me ükshaaval neid killukesi sealt korjama. Lõppkokkuvõttes on emotsioonid siiski positiivsed. Ja neist inimestest, kes seda nõmedust tekitavad, on mul lihtsalt kahju. Edu neile!

Nii hea on olla praegu Pürksist eemal. Kodus. Vaheaeg oli tõesti vajalik. Olin seest katki, nüüd hakkavad asjad korda saama. Olen iga päev metsas käinud. Jooksmas, jalutamas, niisama olemas. Olen saanud kodus olla- see aitab. Elu ei jää seisma!

sõbrad

2008-04-27T01:07:00.000-07:00

Mmm...jalad on 13cm-te kontsade peal taarumisest rakkus...igati positiivne:D

Aga selle korvamiseks sain eile vähemalt suurepärase teatrielamuse...Nukuteatri "Perekond"- soovitan!

Eriliti geniaalne oli osa, kus see vanem mees "lilledega" külla tuli:D

Eile oli tegelikult üldse igati positiivne päev...Üle pika aja sai jälle Birgitit nöha...Oi, kuidas ma seda tüdrukut armastan:)

Õhtus sõitsin bussiga koju,

Märjamaale ja siis vaatasin aknast välja ning mu kõrval seisis üks noor poiss mootorrattaga. Jäin Teda hetkeks vaatama. Ta vaatas vastu, naeratas ja lehvitas:D See oli vahva:D

Toredate lillemüüjatega sain ka Vanalinnas jutustada...Otsisin Maarjale ja Ojarile kirjandiga ühele poole saamise puhul roose...Leidsin ka:)

Viimasel nädalal olen hakanud aru saama, kui väga mul tegelikult vedanud on. Vedanud sellega, et mul on just seesugused sõbrad ja pere. Nad on mul alati olemas. 100% alati. Ja see tunne on hea. Armastan Teid palju-palju:)

Jah, õues on kevad ja elu on ilus:)

2008-04-19T10:48:00.000-07:00

Ma otsustasin, et tegelikult armastan ma Pürksit ikkagi sama palju nagu enne. Nüüd, kus see närvesööv nädal on lõpuks möödas, ei tohiks see liiga raske olla. Ma püüan kogu rootsi nädalat ja ööpidu täielikult läbikukkunuks mitte pidada. Öösel eriti magada ei saanud, niiet koju jõudes vajusin kohe voodisse. Jag älskar att sova! Pea on nüüd puhanud ja ta ei mõtle enam ise probleeme välja. Kõik läheb hästi. Peab minema. Taevast vastusärav päike ütles mulle, et läheb:)

2008-03-07T08:53:00.000-08:00

Minge kuulake:)

http://www.youtube.com/watch?v=dUffD7IFAXQ&feature=related

Positiivne, kui 16-aastane poiss oskab nii laulda:)

2008-03-01T07:33:00.000-08:00

Meie Kessuga teeme järgmisel aastal, oma lõpupäeval langevarjuhüppe:)

Täiuslik päev:)

2008-02-24T07:34:00.000-08:00

Armukadedus on paha!

Jah!

Rumal laps olen ikka:D

Back to Ireland:)

2008-02-18T10:29:00.000-08:00

Venna sai täna Iirimaa piletid ostetud:P

Neli nädalat veel ja siis saan tagasi oma lemmikriiki:)

Kaks head nädalat:)

Igatsen juba neid pikki ja mõnusaid tööpäevi ja siis seda tunnet esimesel õhtul kui jalad põletavad suurest ringijooksmisest ja lõpuks saab maha istuda ja töökaaslastega rahulikult rääkida ja nõmedaid nalju teha...mmm ja siis pärast mere äärde istuma minna. Üksi või kellegagi koos, vahet pole, ikka on hea:)

Mõni asi kripeldab eelmisest korrast hinges...Tahan Talle öelda, et Tal polnud õigus...See, et Ta on vanem ja kogenum, ei tähenda, et Ta teaks kõike, mis elus ees ootab...eriti veel minu elus...Mina sain oma muinasjutu...Tean, et Ta ei suuda seda mõista või minu üle head meelt tunda, aga vähemalt saan Talle öelda, et Ta eksis:)

Nägin täna huvitavat und. Nägin, et kuri Maarja võttis jahipüssi ja lasi Talle vihaga jalga:D See oli naljakas:D Maarja seletas asja nii, et ma võtsin oma kõige kurjema sõbra(seega Marrja) ja siis inimese, kes minus just kõige rõõmsamaid emotsioone esile ei too ja tekitasin nende vahele konflikti. Minu enda käed jäid puhtaks:D:D

Tänane öö oli üldse kergete unehälvetega:D Jäin õhtul ilusasti magama ja siis mingi hetk tegin silmad lahti ja ütlesin "Kõige kaunimad aksessuaarid on raamatud" ja siis magasin rõõmsalt edasi:D Vähemalt Kerlil ja Mirjamil oli naljakas:D

2008-02-12T13:56:00.000-08:00

Tänast iseenesest imearmsat päeva varjutasid kerged sünnitusvalud...Mõnus on istuda koolis ja kirjutada matemaatika tööd, kui kõht tahab valust lõhkeda. Igati positiivne. Pärast kahte tundi läksin rõõmsalt koju. Kodus hakkas õnneks parem. Rahvatantsu ajaks olin juba täiesti kombes. Tantsida on tore! Naerda ka. Noarootsis käivad rahvatants ja naer alati käsikäes. Nad on head sõbrad:D Järgmises proovis saame rahvariided ka, siis me oleme lahedad, jei:D
Laulmine oli suhteliselt meeliköitev. Karin sai Kadi-E. ja Kessu peale natuke kurjaks, lubas nad aknast välja visata. Mõlemad. Karin ütles veel, et ma usun endasse, see pidavat mul veres olema. Jätan halvemateks päevadeks meelde:)
Eilne öö oli positiivne. Istusime kella kolmeni köögis -kuulasime muusikat, tõmbasime piipu, tantsisime ja olime niisama toredad. Meeleolu oli mycket bra. Mul oli tunne nagu oskaksin lennata. Tundsin, et saaksin hakkama kõigega, mis ette võtan. See tunne oli hea:)
Praegu on südames soojus. Nii hea on olla õnnelik:)

Livet är blossom!

Oh, kooliaeg, oh kooliaeg!

2008-02-06T10:28:00.000-08:00

Tänane hommik algas 6.40...Hommikukohv, kerge pilk aritmeetikavihikusse ja sammud mõisa poole, kus 7.40 ootasid mind juba Imbi ja tuletised...Minu rõõmuks oli klass suhteliselt rahvarohke ja tagareas olid ka Mikk ja Kessu. Sättisingi end siis rõõmsalt nende juurde istuma. Kena on tõdeda, et kui mina pean kannatama, kannatavad ka nemad:D Õnneks oli töö lihtne ja veidi peale kaheksat sain maanduda juba mõisa armsatele sini-kollastele mattidele. Seda selleks, et õppida svenska sõnu, oh rõõmu, kolmapäeviti algab esimene tund ju alati väikese tunnikaga Jukka poolt. Pole hullu, tänu eilsele usinusele sain täna isegi aru, mida Ta mult ootas. Kirjandus möödus valutult, aeg suunduda muusikasse, kus ootas mind ees kontrolltöö kaheksa küsimusega. Selleks ajaks, kui tunnikell välja helises, olin mina valmis neist viiega. Keerasin turbo peale ja kirjutasin ruttu midagi ka viimase kolme küsimuse vastuseks. Loodetud viiest jään kardetavasti ilma, aga see selleks. Järgmiseks oli aeg füüsikasse minna. Kas ma üllatan Teid, kui ütlen, et seal oli kontrolltöö? Kuivõrd ma polnud selle teema juures sõnagi kaasa kirjutanud, palusin Ülolt, kas võin mõni teinekord selle töö teha. Ülo oli hea ja lubas. He made my day! Vaba tund, mille veetsin Maarja juures peakorrapidaja lauas. Haarasin kodust veel tassi kohvi ja päev läks edasi, õnneks oli kõik edasine valutu:D

Pärast kooli oli meil ÕE(Jah, ja mitte ÕOV, nagu see alati on olnud) koosolek. Rootsi nädal ja ööpidu. Tore oli.

Veel käisin laulmas. Mari on Pürksis ja see on positiivne. Kuulasin Ta uut laulu. Mulle meeldis "...Seal on üks laps, naerab ja nutab, sall on nii paks nagu kael...". Järgmisel nädalavahetusel sellega Paidesse. Hea:)

Kurk on valus-valus-valus. Eilne karjumine/laulmine ei teinud tõenäoliselt head. Teen ennustuse, et homme kõlan nagu mees. Mõeldes/püüdes mõelda oma tervisele, ei läinud ma täna ei jooksma ega ujuma. Uskumatult sihikindel ikka olen oma trennidega:D

Lähen keedan endale nüüd teed ja püüan tubli olla.

Päikest!

Ojari

2008-02-05T10:41:00.000-08:00

Ojari sõi täna 2vastlakuklit...See on positiivne...Samas käis Ta ka kehalises, rahvatantsus ja jooksmas, niiet toitumisplaani pole väga räigelt rikutud. Palju õnne, Ojari! Ja siis ma tahtsin veel lisada, et ma armastaksin Sind siis ka, kui Sa veel paksem oleksid!:D

2008-02-02T11:11:00.000-08:00

Kõik on jälle hästi. Nädalapikkune puberteet läks mööda. Ma püüan selle madala veresuhkru ja -rõhu kaela ajada. Mine tea. Vahest olen lihtsalt lapsik? Igatahes nüüd olen jälle endine. Vähemalt nii enam-vähem:)
Siiski, siiski, minu südant vaevavad Ojari söömisharjumused. Ta väidab, et toidu suhtus valiv. Päevas ühe šokolaadi söömine ei pidavat olema ebatervislik. Oh, Sind küll, Ojari:D
Vaatamata kõigele pean ütlema, et armastan seda poissi. Ta teeb väikeste žestidega mu päevad ilusamaks:)
Käisin eile sõitmas. Huvitav oli. Vastassuunavööndisse tahtsin sõita. Ma naersin natuke. Mul on tore õpetaja, niiet Tema naeris ka:D
Ja Kaysa sai 18. Minu väike Kaysa. Pidu oli meestevaba. Huvitav vaheldus. Otsustasime hommikul Birgitiga, et vihkame inimesi, kes suhetes olles oma sõbrad unarusse jätavad ja lubasime, et meie nii ei tee. Tulevikuplaane tegime ka. Tore oli, aga kogu tequila jäi alles. Küll me oleme vanaks jäänud ikka:D
Siirdun nüüd eurovisiooni vaatama. Äärmiselt meeliköitev:D

2008-01-18T14:26:00.001-08:00

Just täpselt sellise tundega lähengi praegu magama. Jag är glad!:)

Iga inimese elu on täpselt selline, milliseks Ta selle ise muudab.

Kas ilma halvata saab eksisteerida hea?

2008-01-18T12:37:00.000-08:00

Vaatasime täna Liisuga filmi "Pride and Prejudice". See jäi hinge kraapima. Geniaalne meistriteos. Jah, lõpp oli ju õnnelik, aga kas alati peab tõesti õnneni jõudmiseks kogema nii palju valu? Kahtlusi? Pettumusi? Pisaraid? Samas, kui kõik oleks alati hästi, kas suudaksime armastusest rõõmu tunda või seda üldse äragi tunda? Neil vedas, nad said tunda õiget armastust. Kõike sellesse kuuluvat, alates kõikehaaravast õnnest kuni sügava hingevaluni välja. Kujutle maailma, kus iga inimene teaks juba sündides, kes on Tema jaoks see õige. See üks, kellega koos kujuneda isiksuseks, kellega nautida noorust ja kellega vanaks saada. Poleks probleeme, kõhklusi ega pisaraid. Elu oleks alati stabiilne, turvaline. Tundub tore? Võibolla mõneks ajaks, aga pikemas perspektiivis? Vaevalt. Sellises elus puuduksid värvid. Just halvad emotsioonid ja elukogemused on need, mis aitavad meil nautida õnnehetki ja jõuda tõelise sisemise harmooniani. Püstitades suuri eesmärke, jääb teel ette kindlasti nii mõnigi takistus. Tihti võib olukord tunduda lootusetu, ent jõudes läbi raskuste siiski tippu, on emotsioon sootuks teine, kui tasasel maal liikudes. Ilma halvata pole head ja ilma heata pole halba. Nii ka armastuses. Esimene päiksepaisteline ilm pärast pikka ja sombust talve, aasta esimene hetk, kus saab mantli varna heita ja lühikeste varukatega kooli poole lipata, esimene lumi pärast sügisesi vihmu- kas suudaksime sellest kõigest rõõmu tunda, kui need oleksid igapäevased, alati olemas? Elu on ime. See ei tohi muutuda iseenesestmõistetavaks. Hoovihm, mis tervitab meid pärast pikka põuaaega on tunduvalt kosutavam, kui igapäevane seenevihm. Sõber, kes on kaua eemal olnud, tundub tihti tähtsam sellest, kes iseenesestmõistetavana alati Su läheduses olemas on. Kartes kedagi kaotada, hoiame Temast kõvemini kinni, leiame Tema jaoks aega ja tähelepanu. Kellestki kord juba ilma jäänuna, mõistame oma vigu ja ei korda neid enam. Rasketel aegadel tuleb vaid meeles hoida, et pärast tormi tuleb alati välja päike. Ole õnnelik. Riski! Järgne oma tunnetele ka siis, kui eesmärgini jõudmine tundub võimatu, ära lase raskustel enda üle võitu saada. Inimestes on peidus rohkem jõudu, kui Me arvame. Naudi elu imet!

Aitäh isa!

2007-12-21T15:05:00.000-08:00

Keegi ütles mulle täna midagi huvitavat. See oli mu lapsepõlveaegne kangelane. Ta ütles, et võin ka mitte koju tulla, kuna oma suures maailmaparandamistuhinas ei lähe mulle korda, et ka kodus hea oleks. Mulle on tähtsam aidata võõraid inimesi kui oma lähedasi. Ma pidavat ka isekas olema. Võibolla tõesti. Ehk ma tõesti ei märka inimesi enda ümber. See tegi haiget. See tegi kohe päris kõvasti haiget. Haiget tegi see tüdrukule, kes elab minu sees. Minu hinges. Mõni teist ehk on kohanud seda väikest tüdrukut?

õnn

2007-12-17T14:02:00.000-08:00

Hei! Suvest on ootamatult saanud jõulud. Veider. Viimasel ajal annab kuidagi eriti tugevalt tunda, kui kiirelt aeg ikka lendab. Venna, mäletad kuidas vanaisa juures mööda põlde jooksime? Kuidas Sa mind traktoriga sõitma õpetasid? Kuidas me naersime ja kuidas Sa mind kinno viisid? Kosmosesse! Küllap ikka mäletad. Mina igatahes mäletan.
Ja õde. Kas mäletad, kuidas neljandas klassis mulle enne klassiõhtuid lokke keerasid? Ja kuidas Sa mulle maale helistada ei julgenud, kui Nöpsit enam polnud? Ja seda, kuidas öösiti suhkrusaiu söömas käisime?
Lapsepõlv. Kustumatud mälestused. Kõik oli hästi. Tegelikult on praegu ka hästi. Mul on kõik olemas: maailma parimad sõbrad, pere, väikesed rõõmud ja suured unistused- kõik.
Nii on hea. Ma elan. Ma olen olemas ja ma tunnen seda iga oma keharakuga. Nii peabki. Elust tuleb rõõmu tunda. Tuleb kasutada iga võimalust, et olla õnnelik. Hoidudes haiget saamast, hoidume ka õnnest. Mina nii ei tee. Täna on kõik hästi. Võib olla homme libisen oma pilvekeselt alla? Täna olen ma igatahes õnnelik. Loodan, et Teie ka!

Iirimaa

2007-06-13T14:29:00.000-07:00

Niih, siin ma siis jalle olen:)

Tegelikult ma ju armastan seda maad ja koiki neid inimesi... Aga sel aastal on koik ikka niiii teistmoodi...oi ma igatsen eelmise aasta inimesi...Nikki on ka nii korralikuks muutunud ja teised on koik kodus voi rasedad:D

Samas sel aastal on uued inimesed:)
Thomas on hasti tore ja loppude lopuks tuleb kerli ka ju varsti siia:)

Isaga ka head suhted praegu...Uks paev kaisime Gorys issiga quality time'i tegemas...kaisime restoranis soomas ja varki...jaa tore oli...

Kolmapaeval tuleb Gavin Dubaist tagasi...Ma ei taha moeldagi sellest...Loodetavasti Ta ei hakka mingeid stseene tegema:S

Kessule olen 10paari sokke ostnud juba...ja raha on ka otsas...tahaks palka juba:D

Tahaks Noarootsi minna juba...koiki oma pardikuid ja muid loomi naha:)

Anyway eile sadas vihma ja uleeile sadas vihma ja niipalju kui ma praegu naen sajab tana ka vihma ja kui ma just ei eksi sajab homme ka vihma...tore:D

peaks minema ja kollased kummikud ostma endale...aa jh, unustasin...mul pole ju veel raha:D

Aga jh, peatse kohtumiseni;)

8. juuni

2007-06-08T12:50:00.000-07:00

Niih...pakin siin vaikselt kohvrit juba... Iirimineku mõte hakkab ka vaikselt jälle meeldima:)

Jube häda on ainult otsustamisega, et mida võtta kaasa ja mida mitte...Jh, ma tean, et mul on suured probleemid...Pool maailma nälgib praegu ja mina mõtlen, et kas võtta kaasa roosa või sinine top...Anyway täna sai tehtud veel viimased shopingud Eestis...kõik vajalik peaks nüüd olemas olema:)

Ma ei tea, mida sel aastal Iirimaalt üldse oodata...Kõik on nüüd nii teistmoodi...Loodetavasti püsib Gavin must võimalikult kaugel...Muidu vist küll ei suuda kahte kuud vastu pidada seal...Oi ja kuidas ma oma Noarootsi pärdikuid ikka igatsema hakkan...pilte ka pole teist, mida kaasa võtta...Ainult Kessu istub mu rahakoti vahel:)

Homme jälle mängumaja ehitama...Eelmisel korral jh läks asi veidi käest ära...ehitamisest ei tulnud suuremat välja ja järgmine päev oli ahastamapanevalt pööritav, aga pole hullu...Lõppude lõpuks ongi elu ju selleks, et elada;)

Sisse on mingi naljakas sisemine rahu tulnud jälle...mõnuuus...Ehk on see hea enne eesootava pärast? Parem oleks... Lõppude lõpuks, mis seal ikka valesti minna saab:)

Igatahes ilusat suve kõigile ja palju-palju päikest:)

2007-05-31T09:38:00.000-07:00

Oeh, Sel aastal on vist kõige nõmedam koolilõpp üldse...Aga vähemalt saan lohutada end sellega, et saan nüüd 3kuud Imbist puhata...THANK GOD!
Oeh, aga samas, mida ma ikka vingun...Pärast esmaspäevast katastroofilist eksamit otsustasime minna Roostale....Tore oli:)

Käisime ujumas ja võtsime päikest ja värki:)

Algul olime kaheksakesi, aga see jõudis õhtu jooksul muutuda:)

Tüdrukutega sai vees igasuguseid lollusi tehtud;)

Siis tuli külla sõber ROCK ja pidu läkski ilusasti lahti:D

Hmm...Mingi aeg hakkas mõni inimene tujutsema ja siis tuli telk kokku pakkida ja katuse alla kolida...tegelikult oli hea, et nii läks, sest öösel hakkas mõnusalt sadama:)

Siis öösel nägime Kessuga jubedat vaeva, et kõiki ikka magama saada:D

Hommikul ärkasime varakult...läksime bussijaama, kus me istusime üle tunni aja ja nautisime sääskede meeletuid horde....fan-fan-fan
Lõpuks tuli buss ja saime Pürksi...Käisime ülevaatusel ära ja siis 24h uinakut...Sest milleks tegeleda enne eksameid õppimisega:D

Eile istusime niisama Kessu juures ja teesklesime, et õpime...Tegelikult mängis üks numbrimängu ja teine istus msni-is...lõpuks mõtlesime, et mis me niisama ikka istume...mina läksin koju jalakarvu ajama ja Kessu läks lihtsalt duši alla:D:D

Ja siis me ostsime Kerliga Buble kontserdi piletid sügiseks!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Jei, ma saan Šotimaale!!!!!

Siis mingi hetk helistas Kessu ja mõtlesime enne 11-t veel ruttu ujumas ära käia...Hea supp oli:)

Siis ootasin Urve ära ja Kessu juurde "õppima" jälle...seekord veidi isegi vaatasime materjale ka....Tublid oleme:D

Täna mõtlesin veidi elu üle järele ja sain aru, et elu on täislill tegelikult...Ja ma peaksin mõne inimese pärast vähem muretsema....seekord ehk õnnestub:) Selle eest pean kellelegi aitäh ütlema, aga küll jõuab:)

Igatahes homme saab KOJU!!!!! Ja siis ei pea enam õppimist teesklema....ELU on ilus:)

Anyway järgmisel nädalal kõik Märjamaale mängumaja ehitama, chillima, grillima ja niisama lahedad olema;)

see u;)